Digitaalse teenuse osutaja: mida see NIS2/KüTS mõistes tähendab
Õiguslik alus (KüTS § 2 lg 1)
KüTS § 2 lg 1 punkt 2 määratleb mõiste digitaalse teenuse osutaja järgmiselt:
> digitaalse teenuse osutaja – üldnimetus, mille all mõeldakse domeeninimede süsteemi teenuse osutajat, tippdomeeninimede registri pidajat, domeeninimede registreerimise teenuse osutajat, pilvandmetöötlusteenuse osutajat, andmekeskusteenuse osutajat, sisulevivõrguteenuse osutajat, haldusteenuse osutajat, infoturbeteenuse osutajat, internetipõhise kauplemiskoha pidajat ja veebipõhise otsingumootori või sotsiaalmeediaplatvormi pakkujat;
Mida see praktikas tähendab
Digitaalse teenuse osutaja ei ole küberturvalisuse seaduses üks konkreetne ettevõttetüüp, vaid üldnimetus — katusmõiste, mille alla on koondatud terve rida internetipõhiseid teenuseid. Kui teie ettevõte osutab mõnda neist teenustest, langete selle mõiste alla, isegi kui te ise ennast igapäevaselt "digiteenuse osutajaks" ei nimeta.
KüTS § 2 lõike 1 järgi mõeldakse digitaalse teenuse osutaja all järgmisi tegutsejaid:
- domeeninimede süsteemi teenuse osutaja (DNS)
- tippdomeeninimede registri pidaja
- domeeninimede registreerimise teenuse osutaja
- pilvandmetöötlusteenuse osutaja
- andmekeskusteenuse osutaja
- sisulevivõrguteenuse osutaja (CDN)
- haldusteenuse osutaja
- infoturbeteenuse osutaja
- internetipõhise kauplemiskoha pidaja
- veebipõhise otsingumootori või sotsiaalmeediaplatvormi pakkuja
Praktikas tähendab see, et loetelu on ammendav ja tegevuspõhine: määrav ei ole ettevõtte suurus, nimi ega äriregistri tegevusala kirjeldus, vaid see, mida te tegelikult osutate. Näiteks ettevõte, mis müüb klientidele serverimajutust ja pilvekeskkondi, on pilvandmetöötlus- või andmekeskusteenuse osutaja; ettevõte, mis hooldab teiste ettevõtete IT-süsteeme, võib olla haldusteenuse osutaja; e-poe platvorm, kus kauplevad kolmandad müüjad, on internetipõhise kauplemiskoha pidaja.
Oluline nüanss: üks ettevõte võib korraga kuuluda mitme alaliigi alla. IT-ettevõte, mis pakub nii süsteemihaldust kui ka turvaseiret, on ühtaegu haldusteenuse ja infoturbeteenuse osutaja. Samuti tuleb eristada seda, kas te osutate teenust teistele või lihtsalt kasutate seda ise — mõiste puudutab teenuse osutajat, mitte kliendina tarbijat.
Mida ettevõte peab tegema
1. Selgitage välja, kas kuulute mõiste alla. Võtke ette KüTS § 2 lõike 1 loetelu ja võrrelge seda oma tegelike teenustega — mitte turundusmaterjali sõnastuse, vaid klientidega sõlmitud lepingute ja arvete sisuga. Käige loetelu punkt-punktilt läbi ja märkige iga rea juurde "jah", "ei" või "vajab täpsustamist". Pöörake erilist tähelepanu haldusteenusele ja infoturbeteenusele, sest need kaks jäävad ettevõtetel kõige sagedamini märkamata.
2. Dokumenteerige oma otsus ja põhjendus. Kirjutage lühike sisemine memo: millised teie teenused vastavad millisele alaliigile, milline on iga teenuse tehniline kirjeldus, kes on kliendid ja kus asuvad süsteemid. Kui jõuate järeldusele, et te mõiste alla ei kuulu, dokumenteerige ka see koos põhjendusega — hilisema järelevalve või kliendi küsimuste korral on oluline näidata, et hinnang on tehtud teadlikult, mitte kogemata tegemata jäetud.
3. Määrake vastutaja ja hoidke ülevaade elavana. Nimetage juhatuse tasandil konkreetne inimene, kes vastutab küberturvalisuse nõuete täitmise eest, ning fikseerige see kirjalikult. Koostage ja hoidke ajakohasena nimekiri oma teenustest, nende taga olevatest süsteemidest ning alltöövõtjatest ja tarnijatest, kellest teenuse toimimine sõltub. Vaadake hinnang uuesti üle iga kord, kui lisate uue teenuse, ostate ettevõtte või muudate oluliselt tehnilist arhitektuuri — uus teenusesuund võib teid loetelu alla tuua ka siis, kui varem te sinna ei kuulunud.
4. Kasutage ametlikku juhendmaterjali. Kui mõiste kohaldumine jääb teie puhul piiripealseks — näiteks te ei ole kindel, kas teie hooldusleping kvalifitseerub haldusteenuseks —, tuginege Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) avaldatud juhistele ja selgitustele ning pöörduge täpsustavate küsimustega RIA poole kui pädeva asutuse poole.
Kui kiiresti dokumendid valmivad?
Dokumentide valmimise aeg sõltub teie scoping-vastustest ja automaatsest kvaliteediväravast — täpset tähtaega ette ei lubata. Meie mõõdetud protsessi (tasuta scoping, tellimus, KüTS-tekstist genereerimine, kuni 3-astmeline automaatne kvaliteedivärav) kirjeldus on lehel „Kuidas dokumendid valmivad“.
Mida see leht ei kata
- kas teie ettevõte on kohustatud subjekt — KüTS § 3: kes kuulub NIS2 kohaldamisalasse Eestis?
Kontrolli oma NIS2-vastavust
Tee tasuta gap-analüüs Tee tasuta pinnaskann Kuidas see protsess toimib?
See artikkel on üldine info, mitte õigusnõustamine. Sinu konkreetse olukorra kohta pöördu kvalifitseeritud spetsialisti poole.
Sisu põhineb KüTS redaktsioonil seisuga 2026-01-01 (kontrollsumma 1c0abf66e765).