Üksus: mida see NIS2/KüTS mõistes tähendab

Õiguslik alus (KüTS § 2 lg 1)

KüTS § 2 lg 1 punkt 39 määratleb mõiste üksus järgmiselt:

> üksus – juriidiline isik, kes on asutatud ja keda tunnustatakse tema tegevuskohajärgse riigi õiguse kohaselt ning kellel võivad olla õigused ja kohustused, või füüsiline isik;

Mida see praktikas tähendab

Küberturvalisuse seadus (KüTS) määratleb mõiste üksus järgmiselt: juriidiline isik, kes on asutatud ja keda tunnustatakse tema tegevuskohajärgse riigi õiguse kohaselt ning kellel võivad olla õigused ja kohustused, või füüsiline isik.

Lihtsas keeles: üksus on see, kes saab olla küberturvalisuse nõuete adressaat. Definitsioon on tahtlikult lai ja hõlmab kahte tüüpi tegijaid:

• juriidiline isik — näiteks osaühing, aktsiaselts, sihtasutus, mittetulundusühing või muu organisatsioon, mis on nõuetekohaselt asutatud ja mida tema tegevuskoha riigi õigus tunnustab iseseisva õiguste ja kohustuste kandjana;
• füüsiline isik — üksikisik, näiteks füüsilisest isikust ettevõtja.

Oluline on kaks tunnust. Esiteks, juriidilise isiku puhul loeb asutamine ja tunnustamine tegevuskohajärgse riigi õiguse kohaselt — see ei ole vabalt valitav staatus, vaid tuleneb sellest, kuidas ja kus organisatsioon on loodud. Teiseks, üksusel peab olema võime kanda õigusi ja kohustusi, ehk ta saab olla iseseisev vastutaja. Sellepärast ei ole üksus näiteks ettevõtte allüksus, osakond, kaubamärk ega IT-süsteem — need ei ole iseseisvad õiguste ja kohustuste kandjad.

Mõiste ise ei ütle, millised nõuded konkreetsele üksusele kohalduvad ega kas ta üldse kuulub küberturvalisuse regulatsiooni kohaldamisalasse. "Üksus" on üksnes alusmõiste — ehituskivi, millele seadus hiljem tugineb, kui räägib kohustatud isikutest. Praktikas tähendab see, et enne igasugust vastavusarutelu tuleb selgeks teha, milline juriidiline isik täpselt on see üksus, kelle kohta te vastavust hindate.

Mida ettevõte peab tegema

Määratlege, kes on teie puhul üksus. Kontsernis või mitme äriühinguga struktuuris ei ole see alati ilmne. Pange kirja iga juriidilise isiku ärinimi, registrikood, õiguslik vorm ja tegevuskoht ning otsustage, milline neist on vastavuse kandja. Kui teenuseid osutatakse mitme äriühingu kaudu, tuleb iga isikut vaadata eraldi — grupp tervikuna ei ole üks üksus.

Kontrollige tunnuste täitmist. Veenduge, et tegemist on isikuga, kes on asutatud ja keda tunnustatakse tema tegevuskohajärgse riigi õiguse kohaselt ning kes saab kanda õigusi ja kohustusi. Eristage selgelt iseseisvad juriidilised isikud sellest, mis on üksnes sisemine struktuur (filiaal äriregistris, osakond, tootemeeskond, ühine IT-platvorm). Kui tegutsete füüsilisest isikust ettevõtjana, arvestage, et ka füüsiline isik mahub mõiste alla.

Dokumenteerige tulemus ja määrake vastutaja. Koostage lühike, kuupäevastatud märkus, mis fikseerib: milline juriidiline isik on üksus, millistel alustel see järeldus tehti, millised seotud äriühingud jäid välja ja miks. Määrake juhtkonna tasandil nimeline vastutaja, kes seda ülevaadet hoiab ajakohasena ning uuendab seda, kui muutub omandistruktuur, tegevuskoht, õiguslik vorm või osutatavad teenused.

Kasutage ametlikke juhiseid. Kui üksuse määratlemine või kohaldamisala hindamine tekitab kahtlusi, tuginege Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) avaldatud juhistele ja selgitusmaterjalidele ning võtke vajaduse korral ühendust RIA-ga. Ärge tuginege üldistele internetiallikatele — kohaldamisala küsimustes on määrav KüTS-i tekst koos RIA juhistega.

Kui kiiresti dokumendid valmivad?

Dokumentide valmimise aeg sõltub teie scoping-vastustest ja automaatsest kvaliteediväravast — täpset tähtaega ette ei lubata. Meie mõõdetud protsessi (tasuta scoping, tellimus, KüTS-tekstist genereerimine, kuni 3-astmeline automaatne kvaliteedivärav) kirjeldus on lehel „Kuidas dokumendid valmivad“.