Sotsiaalmeediaplatvorm: mida see NIS2/KüTS mõistes tähendab

Õiguslik alus (KüTS § 2 lg 1)

KüTS § 2 lg 1 punkt 28 määratleb mõiste sotsiaalmeediaplatvorm järgmiselt:

> sotsiaalmeediaplatvorm – platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel vastastikku ühendust pidada, sisu jagada, teavet otsida ning suhelda mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis;

Mida see praktikas tähendab

Küberturvalisuse seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on sotsiaalmeediaplatvorm platvorm, mis võimaldab lõppkasutajatel vastastikku ühendust pidada, sisu jagada, teavet otsida ning suhelda mitme seadme kaudu, eelkõige vestluste, postituste, videote ja soovituste vormis.

Lihtsalt öeldes ei ole tegemist lihtsalt veebilehe või rakendusega, kus saab midagi lugeda. Määrav on see, et kasutajad suhtlevad omavahel ja loovad ise sisu. Mõiste alla mahtumiseks vaadatakse eelkõige järgmisi tunnuseid:

• vastastikune ühenduse pidamine – kasutajad saavad üksteisega kontakti luua, mitte ainult platvormi omanikuga;
• sisu jagamine – kasutajad avaldavad ise postitusi, pilte, videoid või kommentaare;
• teabe otsimine – platvormil saab sisu ja teisi kasutajaid otsida;
• mitme seadme kaudu suhtlemine – teenus on kasutatav näiteks nii nutitelefonis, tahvelarvutis kui ka arvutis;
• iseloomulikud vormid – vestlused, postitused, videod ja soovitused (soovitusvood, algoritmiline sisu esitamine).

Praktikas tähendab see, et mõiste on funktsioonipõhine, mitte nimepõhine. Tähtis ei ole, kas teenust turundatakse „sotsiaalvõrgustikuna" – oluline on, mida kasutaja seal päriselt teha saab. Seetõttu võib definitsiooni alla sattuda ka kogukonnafoorum, sisuloojate keskkond, mänguplatvormi vestlus- ja jagamiskeskkond või rakendus, kus kasutajad saavad üksteist jälgida ja soovitusi näha.

See mõiste on määratlusnorm – see ütleb, *mis* on sotsiaalmeediaplatvorm, kuid ei sätesta ise kohustusi. Definitsioon on lähtepunkt: alles selle põhjal saab hinnata, kas ja kuidas teie teenus küberturvalisuse regulatsiooni konteksti kuulub.

Mida ettevõte peab tegema

1. Hinnake, kas teie teenus vastab definitsioonile. Võtke oma toote või teenuse kirjeldus ette ja käige definitsiooni tunnused ükshaaval läbi: kas kasutajad saavad omavahel ühendust pidada, sisu jagada, teavet otsida ja seda mitme seadme kaudu teha. Ärge lähtuge sellest, kuidas teenust turundatakse, vaid sellest, millised funktsioonid on tegelikult kasutajale avatud. Pöörake tähelepanu ka kõrvalfunktsioonidele – vestlusaken, kommentaarid, jälgimine või soovitusvoog võivad olla määravad.

2. Dokumenteerige hinnangu tulemus ja põhjendus. Kirjalik analüüs on oluline sõltumata sellest, kas vastus on jaatav või eitav. Pange kirja:

• teenuse ja selle funktsioonide kirjeldus;
• iga definitsiooni tunnuse kohta selge „vastab / ei vasta" hinnang koos põhjendusega;
• hindamise kuupäev, kasutatud allikad ja hinnangu koostaja;
• otsus ning selle mõju teie edasistele küberturvalisuse tegevustele.

3. Määrake vastutaja ja hoidke hinnang ajakohasena. Nimetage ettevõttes konkreetne isik või roll, kes vastutab selle hinnangu eest – tavaliselt infoturbe eest vastutav juht koostöös tootejuhi ja juhatuse liikmega. Leppige kokku, et hinnang vaadatakse uuesti üle iga kord, kui lisate uue kasutajate vahelise suhtlus-, jagamis- või soovitusfunktsiooni, sest just sellised muudatused võivad teenuse definitsiooni alla tuua.

4. Kasutage ametlikku juhendmaterjali. Kui vastavus definitsioonile jääb piiripealseks või tekib tõlgendusküsimusi, tuginege Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) avaldatud juhistele ja selgitustele ning võtke vajaduse korral RIA-ga ühendust. RIA on Eestis pädev asutus, kelle materjalid annavad kõige usaldusväärsema suunise mõiste sisustamiseks.

Kui kiiresti dokumendid valmivad?

Dokumentide valmimise aeg sõltub teie scoping-vastustest ja automaatsest kvaliteediväravast — täpset tähtaega ette ei lubata. Meie mõõdetud protsessi (tasuta scoping, tellimus, KüTS-tekstist genereerimine, kuni 3-astmeline automaatne kvaliteedivärav) kirjeldus on lehel „Kuidas dokumendid valmivad“.